Ideeauto unustuse hõlmast

Piltidel on neljast Pantherist too ainus, millele kõvkatus ehk hartop lisati. Sellega sõitis mitme aasta vältel Packardile ideeautode neliku ehitanud firma juht ja kaasomanik William Mitchell seenior.

Kui Richard A. Teague Packardisse tööle tuli, oli unistuste autode ehitamisest isegi selles väikeseks kahananud firmas juba peaaegu et traditsioon saanud.

Peagi stiilidirektoriks tõusnud Teague´l tuli kaasa elada kunagi Ameerika luksumargi number üks positsiooni omanud ettevõtte hääbumisele, kuid ta andis endast parima, sealhulgas ideeautodega Balboa, Panther, Request ja Predictor. Nendega püüti Detroidi valitseva kolmikuga vähemalt ühte jalga käia, aga Predictor, omamoodi luigelaul, oli tal lausa sensatsiooniline. Panther lisatud piltidel esindas muide uut, terves tööstusharus peagi tähelepanu leidnud sportlik-luksuslike autode moevoolu. Mitte sportautode, sest reeglina oli nende sõidukite gabariit liiga suur, hobujõude liigutatava massi kohta vähevõitu ning juhitavus vaid keskpärane. Muljet aga ligi 5,5 meetrit pikk kaheistmeline nagu Panther loomulikult avaldas (selleks ta loodud ju oligi). Packardi seeriaauto lühemat raami pruukides ehitati mitte üks, aga tervelt neli äsja moodi läinud materjalist, klaasplastist keret. Enne Teague´i välja mõeldud lausa baroksele iluvõrele lisas ta veelgi kaunistuselemente, näiteks piltidel oleva eksemplari kapotile kinnitati eriti groteskse kujuga õhukogur. Alul sellist seal polnud, samuti mitte sihvakaid tagatiivapikendusi koos püstjate laternaplokkidega. Nood tulid hilisemate ümberehituste käigus, kui püüti Pantheri tagaosa kooskõlla viia 1956. aasta väljapaistva seeriaautoga Caribbean. Vaid neljast Pantherist ühele ehitati mahavõetav kõvakatus. Mingi ringrajaauto Panther loomulikult polnud, kuid sirgel oli ta võimeline tublit kiirust näitama. Daytona Beachi liivarannal sõidetud 178,5 km/h fikseeriti ametlikult, aga mitteametlikult, pärast mootori võimsuse suurendamist tsentrifugaalkompressori abiga 275 hj-ni ja tuuleklaasi eemaldamist saavutati ligi 211 km/h. Kihutati taas Daytona liival ja sellest saigi auto endale lisanime Daytona. Panther oli esimene Packard, millel võeti kasutusele ettepoole kaldu raami kinnitatud panoraamtuuleklaas, nõnda et sellisesse iseäranis madalasse sõidukisse sisenedes või sealt väljudes raami kõver alaosa (koerajalaks hüütud) põlve ohustas. Sisekujundus oli ootamatult soliidselt välja peetud, ei mingeid poleeritud armatuurlauapaneele ega püüdu elektriliste vidinatega vaatajat üllatada. Mudeli debüüt leidis aset 1954. aasta New Yorgi autonäitusel. 

Packard Panther-Daytona (1954)

Mootor: R8, 5881 cm³

Võimsus: 212 hj

Telgede vahe: 3099 mm

Gabariit: 5475/2054/1480 mm

Tühimass: andmed puuduvad

Kiirus: 175 km/h