2016 on ülemaailmne autondusaasta

  Täpselt 130 aastat tagasi, 29. jaanuaril 1886, sai sakslane Carl Benz keiserlikult patendiametilt patendi nr 37435 oma mootorkalessile. Kokkuleppeliselt on seda päeva hakatud pidama autoasjanduse sünnipäevaks. 28. jaanuaril kuulutas maailma vanasõidukiliikumist juhtiv organisatsioon FIVA tänavuse aasta autoloole pühendatuks („2016 is World Motoring Heritage Year“). Föderatsioonil on 85 liiget 64 riigis ja see esindab miljoneid vanade kahe- ja enamarattaliste mootorsõidukitega tegelevaid inimesi. 

  FIVA planeerib läbi terve ülejäänud aasta korraldada mitmekesiseid üritusi, anda välja auhindu, tõhustada suhteid sõidukeid tootvate firmadega. Aeg on tähistada vabadust ja rõõme, mida autod ja mootorrattad on sadadele miljonitele inimestele andnud.

  Oma pressiteates meenutab FIVA, et tänased vastuolud auto ja loodushoiu vahel pole midagi ainulaadset. 1898. aastal peeti New Yorgis maailma esimene ülemaailmne linnaplaneerimise konverents. Oluliseks teemaks sellel oli – hobusesõnnik tänavatel. Mingite lahendusteni ei jõutud, aga nood tekkisid järgmisel sajandil järkjärgult ise, tänu autode arvu suurenemisele.

  Arvutused näitasid, et kui Londonis jäänuks hobuste väljaheited tänavailt koristama, olnuks tänavad 1950. aastaks kaetud 2,7 m kõrge haisva massiga. Manhattanil ulatunuks sõnnik 1930. aastaks kolmanda korruse aknalaudadeni. Ainüksi New Yorgi linnas olevat surnud aastal 1900 umbes 20 000 inimest sõnnikuhunnikuilt nakkust edasi kandnud kärbeste läbi. Kohutav arv on võrreldav aastakümneid hiljem terves USA-s autoteedel ja tänavatel toimunud liiklusõnnestustes hukkunute arvuga. 

  Need on kummalised faktid, mis näitavad kätte autode tuleku helgema poole. Ja veel üks: hobutrammi ette rakendatud hobuste töö oli sedavõrd kurnav, et loomade keskmine iga ei ületanud kaht aastat! Täna peetake USA-s umbes nelja miljonit hobust lemmikutena ja sportimiseks – nende keskmine iga läheneb 30 aastale. Auto oli seega mitte ainult hobuse asendaja, ühtlasi ka vabastaja.