Dan Gurney, 1931-2018

Gurney LeMans
Gurney (esiplaanil) koos oma paarilise A. J. Foytiga 1967. aasta Le Mans´i ööpäevasõidu järel.

Daniel Sexton Gurney, kindlamaid pretendente USA kõigi aegade suurima võidusõitja nimele, suri 14. jaanuaril 86-aastases vanuses kopsupõletikku.

  Tema isa oli olnud idarannikul ooperlaulja, aga karjääri lõpetamise järel asus koos perega Riverside´i Californias. Danil puudus lauluanne, aga tema eest hakkasid laulma arvutud võidusõidumootorid, mitmed nende seas tema enda ehitatud. Juba 1950. aastal valmis tal Mercury mootoriga dragster, millega saavutas Bonneville´i soolajärvel 222 km/h.

  Californias sai ta esmakordselt aimu ringrajasõidust kui sellisest. Seda juba enne kutset armeesse, mis ta Korea sõtta viis. Sealt eluga ja hea tervise juures naasnuna hakkas ta perekonnainimeseks. Naine ja laps ülal pidada, polnud tal kerge oma esimene Porsche soetada (käsirahaks läks pruugitud Triumph TR-2).

  Ta sai küll kohaliku tähtsusega võistlustel Pomonas ja Santa Marias klassivõidud, kuid ühtlasi omandas teadmise, et isegi asjaarmastaja tasemel on autovõidusõit väga kulukas, kui soovid tipus püsida. Järgmisel aastal (1957) avati 4,34 km pikkune Riverside International Raceway – keerulise konfiguratsiooniga rada, kus hea aja sõitsid välja kas väga vilunud või siis jumalast antud andega sõitjad.

  Gurney kuulus viimaste sekka. Talle usaldatud Corvette´i roolis lõi ta 14 000 dollarit maksvaid Mercedese sportautosid pea poole minutiga. Frank Arciero andis talle seepeale võimaluse proovida 4,9-liitrist Ferrarit. Autot, mis kuulus absoluutsesse tippu ja mis ei andestanud oma juhile vähimatki viga. Kohemaid sõitis Gurney välja uue Willow Springsi raja rekordi ja seejärel võistles kodurajal Riverside´is kui võrdne Carroll Shelby ja Masten Gregoryga.

  Õpiaeg kandis vilja, ta võeti olulise USA tiimi NART liikmeks. Varsti pärast 1958. aastal väikese OSCA-ga Nürburgringil välja sõidetud seitsmendat kohta helises telefon ja talle öeldi, et lennukipilet Modenasse on tellitud ja Enzo Ferrari isiklikult soovib talle pakkuda kohta võistlussportautode tehastiimis.

  Järgmise viie aasta jooksul kujunes temast maailma esimesse suurusjärku kuuluv võidusõitja. Gurney võitis 12 tunni sõidu Sebringis ja 1000 km Nürburgringil, samuti Prantsuse Grand Prix Rouenis ja NASCAR-i nn standardautode võistluse Riverside´is (viimast kordas ta ka aastatel 1964, 1965, 1966 ja 1968).

  Suurim edu tippvormelis saatis teda 1964. aastal GP-võitude näol Prantsusmaal ja Mehhikos. 1965. aasta tulemused olid ühtlasemad, aga võite F1 ei toonud. Järgmisel aastal asutas Gurney ettevõtte All American Racers (AAR) ja ehitas F1 auto marginimega Eagle. Aasta 1967 oli fantastiline, võitudega Race of Championsil ja Belgia GP-l, samuti Le Mans´is, kus ta sõitis Ford GT40-ga. 1970. aasta lõpul loobus ta võidusõitjakarjäärist ja pühendus AAR-i juhtimisele.

  Dan Gurney tõepoolest ei võitnud maailmameistri tiitlit F1-s nagu kaasmaalne Phil Hill, aga tema universaalsus mis tahes liiki võistlusautodel oli hämmastav. Statistikud on kokku lugenud, et ta sõitis 51 marki autodel, võitis kokku 51 võistlust ning saavutas 47 muud poodiumikohta. Küllap saabus tema suurim tähetund 1967. aasta Belgia GP ajal, kui ta võitis selle esimese ameeriklasena omaehitatud autol. Patriootiline unistus taolise autoga tiitel võita paraku ei täitunud.

  Sari Indy Car tõi talle seitse võitu, kuid Indianapolise 500 miili sõidu võitmine nende hulka paraku ei mahtunud. 1968. aastal kaotas ta Bobby Unserile ja 1969. aastal Mario Andrettile. Tema Eagle´id võitsid maailma olulisima trekisõidu siiski kahel korral, aastatel 1968 ja 1973.

  Riverside Racewayl võitis ta kokku viiel korral, näidates, et vormeli- ja võistlussportautode mees võib alla sama kiire – või kiirem- standardautodele spetsialiseerunud sõitjatest.All American Racers tegeles erinevate vormel- ja võistlussportautode ehitamisega palju aastaid. GTP klassis domineerisid ta autod sellisel määral, et 1992. aasta 13 sõidust võideti 9, aga järgmisel võideti eranditult kõik sõidud.

  Dan Gurney insenerliku mõtlemise vilju oli näha mitmel pool. Näiteks mõtles ta välja antitiiva täiustuse, millele pandi nimi Gurney Flap. Samuti ehitas ta eriti madala raskuskeskmega mootorratta Alligator ning osales radikaalse võistlusauto DeltaWing arendamisel.

 

Gurney (esiplaanil) koos oma paarilise A. J. Foytiga 1967. aasta Le Mans´i ööpäevasõidu järel.