Suri Brabuse asutaja ja juht Bodo Buschmann

Eile, 26. aprillil suri pärast lühiajalist haigust ühe Saksamaa kuulsaima tuuningufirma Brabus eeosas seisnud, auprofessori kraadiga Bodo Buschmann. Ta sündis 27. augustil 1955 ja kuigi varajasest noorusest tehnikahuviline, õppis ülikoolis hoopis õigusteadust ja ärijuhtimist. Mõlemat läks tal kohemaid ka vaja, kuna veel enne õpingute lõppu kuulus talle Bottropis 1977. aasta sügisest Brabus GmbH.

Tillukese värkstoa asutas ta ühte hoonesse krundil, mis kuulus ta vanemate autoesindusele. Üsna varsti jäi see väikeseks ja tuli kolida hoonestusse, mida tuntakse täna Brabuse tehasena nr. 1. Omanik pühendus firma ja autode arendamisele sellise innuga, et töötas varavalgest hilisööni ja lausa seitse päeva nädalas.

Ettevõtte kuulsus jõudis Ruhrist kõikjale Saksamaale, seejärel tervesse Euroopasse ja ookeanide taha. Üks tema tugevaid külgi oli ära tunda talente, nad enda juurde meelitada ja neile korralikud töötingimused luua. Tulemuseks olid mõistagi eksklusiivsed autod eesotas taolistega, nagu 370 km/h sõitnud Brabus 900 Rocket.

Tuuningutööstuse edendamisel laiemas plaanis olid tal samuti suured teened, viimati vastava assotsiatsiooni VDAT e.V. presidendina. Seni turunduse eest vastutanud poeg Constantin võtab nüüd üle isa ameti Brabuse grupi tegevjuhina. Tal on mitu pädevat kaastöölist eesotsas Ulrich Gauffrési ja Stefan Hostersiga, kelle juhivõimetes pole kahtlust. Üha maailma kuulsaima tuunija juhtmõte oli: „Töötage kirest, mitte rahast ajendatuna.“ Seda liini ilmselt jätkatakse.