Uus emakeelne kodulehekülg „Automobilia” kirjeldab ja näitab rikkalikult...
Nõukogude Liidu pika ajaloo vältel organiseeriti vaid mõned üksikud välismaa autosid käsitlevad näitused. Valdav osa sellistest oli avatud üksnes valitud seltskonnale (kõrgetele parteifunktsionääridele ja sageli isegi mitte autospetsialistidele). Vaid mõnel korral –kirjeldatud näitus kaasa arvatud - pääses meie jaoks ulmelisi sõidukeid kaema ka lihtrahvas. Väidetavalt voolas Sokolniki hallidest tol korral läbi 300 000 inimest.
Aprillikuus Sokolniki pargis toimunud näituse „Itaalia autotehnika 79” üks paviljone oli reserveeritud alale, milles see maa kindlalt juhtpositsiooni hoiab – autode kujustamisele. Näidatu ei kuulunud küll – kaks seeriaautot välja arvatud – viimaste saavutuste hulka, ent esimesele omataolisele ekspositsioonile meie maal niisusugust ülesannet ei seatudki. Eelkõige taheti anda ülevaade Itaalia sõjajärgsest autoarhitektuurist üldse (sellele aitasid kaasa pidevalt tegutsev ekraan ja helitaust) ning viimasest aastakümnest eriti, mida esindasid 6 prototüüpi ja 6 seeriaautot. Oskuslikult valituina andsid eksponaadid väikesest arvust hoolimata läbilõike peaaegu kogu kergete ja keskmiste autode gammast. Ampluaa äärmusi esindasid eksperimentaalne võidusõiduauto Sigma ja kerge matkabuss Fiat 238 Andal, perekonnaautosid Fiat Ritmo ja Alfa Romeo Giulietta, erineva suuruse ja võimsusega sportautosid Ferrari BB, Lancia Stratos HF ja Fiat X 1/9 5-speed. Näidati viit eksperimentaalset GT-autot, tulevikutaksot ja nn linnaautot. Pearõhk oli asetatud Itaalia kahe suurema kerefirma Pininfarina ja Bertone loomingu tutvustamisele (kummaltki 4 tööd). Esimestel päevadel olid kohal ka mõlema nimetatu juhid Sergio Pininfarina ja Nuccio Bertone, kes esinesid meie spetsialistidele loengutega. Vähemal määral, kahe näidisega, tutvustas oma tööd kolmas Torino firma Ital Design – noorem ja väiksem, kuid peaaegu sama kuulus. Ühe autoga esines suhteliselt vähem tuntud Michelotti. Esindatud olid mõistagi ka Fiati ja Alfa Romeo stiilikeskused. Fiati esindaja pidas ka näituse kolmanda loengu, milles analüüsiti auto väljavaateid edule tarbija juures kujustamisel saavutatust lähtudes ning disaineri ülesandeid sellega seoses. Stendid ja automaketid andsid ülevaate kujustamisprotsessist, idee keerulisest, uusimate seadmete abiga küll mõnevõrra ajasäästlikumaks muudetud teest visandeilt omal jõul liikuva prototüübini ja sealt edasi seeriaautonigi. Ekspositsioon, mida külastasid nii autotööstuse spetsialistid kui ka arvukad asjahuvilised, kujunes tähelepanuväärseks sündmuseks tänavuste Sokolniki näituste sarjas.
Margus H. Kuuse, 1979, autori fotod