Taustapildil on Holden Efijy

  Lõunaristi all tegutseva autotööstuse, tema oleviku ja iseäranis mineviku kohta on meil üpris vähe teavet. Siiski tasuks teada, et nii General Motors kui Ford Motor on seal asuvates tütarettevõtetes loonud sõjajärgestel kümnenditel arvukalt eripärastele kohalikele oludele sobivaid sõidukeid.

  Esimestena torkavad silma Põhja-Ameerikas endas hääbunud pikapilembus ning jätkuv poolehoid suuremõõdulistele kaheksasilindrilistele sedaanidele, mida on hakatud koguni USA-sse ja Euroopasse eksportima. Seal on musklis Holdeneid müüdud vastavalt Chevrolet´ ja Vauxhalli märgi all. Holdeni arenduskeskuse rolli omamaiste ning ASEAN-i maades müüdavate sõidukite projekteerimisel ja viimistlemisel on täna juba raske üle hinnata.

   Disainerite kujutlusvõime arendamise juurde kuulub kahtlemata võimalus tegeleda ideeautodega. Esimesed sellised, Holden Hurricane ja Holden GTR-X, sündisid juba aastatel 1969-1970, aga uue sajandi saabudes ehitati neid täiesti regulaarselt. Loetlegem: Sandman, Utestar, SSX, Torana TT36, Efijy ning kõige krooniks Coupe 60, mille indeksis leiame vihje esimesele seda marki originaalmudelile FX, mis pandi konveierile aastal 1948.

   2005. aastal, kui sündis Efijy, laiendati GM Holdeni Port Melbourne´is asuvaid stuudiod ja palgati lisaks 70 kujustuskunstnikku. Nüüd oli selgelt tegu Austraalia suurima disainikeskusega ning suuruselt kolmanda GM-ile kuuluvaga Detroidis ja Rüsselsheimis (Opel) tegutsevate järel. Eesmärk oli austraallaste kompetents ühendada sellega, mis Generalil juba leidus USA-s, Euroopas, Koreas ja Hiinas. GM Holden omandas disainidirektor Tony Stolfo juhtimisel senisest veelgi globaalsema rolli.

   Efijy osutab tulevikule vast üksnes täielikult valgusdioodidele üle viidud laternatega (mille jahutamiseks pruugitakse ventilaatoreid!) ja puutetundliku monitoriga. Chevrolet Corvette´i põhjale pandud klaasplastkere kujus ja detaililahendusis tunneb teadjam ära vihjed 1953. aasta seeriaautole FJ Holden, mis omandas Austraalias samasuguse ikooni staatuse kui 1957. aasta Chevrolet USA-s.

   Kupee on 5,2 meetrit pikk – 70 cm võrra pikem kui FJ - ja värvitud lilla veikleva värviga, millele annavad „sügavuse“ mitu läbipaistava laki kihti. Arvukad ehisdetailid on valmistatud poleeritud alumiiniumist. Alla kinnitati vastavalt 20- ja 22-tollised rattad (FJ-l pruugiti 15-tolliseid). Luksuslikust, heleda naturaalnaha, alumiiniumilustiste ja LED-valgustitega interjöörist õhkub igal sammul kõige ehtsamat art deco´d. Pakiruumi mahu on pea tervikuna hõivanud kallis stereosüsteem.

   Kuueliitrine V-8 mootor LS2 modifitseeriti tuntud Austraalia eksvõidusõitja ja tuunija Ron Horropi poolt, kes mahtkompressori abiga jõuallikast 645 hj ja 775 Nm ammutas. FJ tuli muide toime pelgalt 60 hobujõuga. Neljakäiguline automaatkast on paigutatud tagatelje juurde, sellise võimsuse puhul on loomulikult abi piiratud libisemisega diferentsiaalist.

   Ideeauto debüüt leidis aset Austraalia rahvusvahelisel autonäitusel, mis peeti 2005. aasta sügisel Sydneys. Peadisainer Richard Ferlazzo juhtimisel sündinud retrodisaini meistritükk leidis hiljem mitme kontinendi näitustel ja autoüritustel tuhandeid imetlejaid.