Bugatti Galibier, enam kui ideeauto

Nelja uksega mudel Galibier on säilinud Bugattide hulgas täna ülimalt haruldane, ehkki neid ehitati nii šassiidele T.57 kui T.57C pisut üle saja. Näiteks šveitslaste vastav register kirjeldab kõigest viit või kuut sellist autot. Tegu on niisiis taastamist väärt olulise ajaloolise mudelinimega.

Kui Bugatti president dr Franz-Josef Paefgen margi sajanda sünnipäeva pidustustel Molsheimis läinud septembris kõnealust neljaukselist mudelit valitud seltskonnale tutvustas, siis ütles ta selle olevat ideeauto, ühe võimaliku arengusuuna esindaja, ei enamat.

Selge on, et kaheistmelise mudeli Veyron tootmise lõppedes peab eksootilisel margil olema asendaja käepärast võtta. Kuhugi kõrgemale GT-autoga püüelda pole enam võimalik. Teha odavam Gran Turismo? See pole kuigi ahvatlev, on ju ilmunud lausa tosinakaupa pisimarke ja tuunijate pakutavaid edasiarendusi seeriakupeedest, millel 600-800 hj varuks ja siseviimistlus kohati samast klassist kui Bugattil.

Maailma kalleima (u 15 miljonit krooni) ja kiireima neljaukselise seeriaauto idees seevastu on iva sees. Kuueteistsilindriline mootor tuleks mõnevõrra deforsseerida ja seda kavatsetaksegi teha nelja turbolaaduri asendamisel kaheastmelise mehaanilise ülelaadimisega. Mugavaima sõidu tagab automaatkäigukast ja ca 800 hj-ga toime tulev 8-käiguline on saadaval. Nelikvedu, Veyroniga võrreldes ümber ehitatud vedrustus, loomulikult süsinikkeraamiliste ketastega pidurid… Üldjoontes on firma niisiis sedaani tehnilisi lahendusi kirjeldanud, aga kuna seeriatoomine pole veel otsustatud, siis arvandmeist on liiga vara rääkida.

Süsinikplastist ja alumiiniumist kerega luksussõiduki välis- ja sisedisain tuleb see-eest üsnagi tootmisküpseks arvata. Vaadake tähelepanelikult üle auto klaaside ja katuse kulgevat volti, Jean Bugatti meelislahendust. Nostalgiat süvendab ka tiibadena avanev kaheosaline mootorikate, kapott „nagu muiste”. Vast kummalisim element sisekujunduses on armatuurlaualt eemaldatav ja käekellana kantav kallis šveitsi täppiskell firmalt Parmigiani Fleurier.

Molsheimi debüüdile järgnesid esitlused Los Angeleses ja Dubais seltskonnale, kes sellise hinnaga autosid osta suudab. Euroopas oli Galibier´d taas põhjust näidata Genfi autonäituse puhul. Bugatti tiim eesotsas turundusdirektori Alasdair Stewartiga on kõigil neljal korral hoolikalt üles märkinud potentsiaalsete klientide ja firmaväliste spetsialistide arvamused. Neid analüüsitakse ja lahterdatakse hoolikalt, kui auto tiražeerimisest tõesti asja peaks saama. Asi on ju selles, et dr Paefgeni ja tema müügijuhi sügavaimastki veendumusest ei piisa, sellise auto potentsiaali tuleb tõestada kõigepealt Volkswagen AG tippjuhtidele, alles seejärel alustatakse kalli projekti rahastamist.

Kust, muide, pärineb auto nimi? Bugatti ajaloost ikka, ehitati ju kolmekümnendatel Bugatti Type 57 šassiile väike arv nelja uksega keresid, mis said selle nime. Col du Galibier on 2,6 km kõrgusele tõusev mägitee Grenoble´i lähikonnas, olnud korduvalt Tour de France´i kõrgeimaks punktiks. Kuna mainitud sedaankeresid tehti vähe ja paljud neist pole säilinud, näeb mõnd Galibier´d oksjonil haruharva. Üks 1936. aastal ehitatu vahetas siiski omanikku 2008. aastal, tema eest maksti ligi 210 tuhat eurot.

Margus-Hans Kuuse

Fotod: Bugatti