Mudelid

Taustapildil on Stutz Vertical Eight

Ameerika varaseimaid sportmudeleid ehitasid teineteise võidu nii Stutz Indianapolises (Indiana) kui Mercer Trentonis (New Jersey). Kui pidada statistikat, siis võitude arvus jäi selgelt peale esimene.

 

Taustapildil on Voisin C3

2015. aasta taustapiltidele paneme me autod, mis esindavad ammuilma hääbunud, aga omal ajal kõige väljapaistvaimate hulka kuulunud automarke.

   Prantsuse Vabariik andis maailmale rea kõige ainulaadsemaid konstruktoreid ja disainereid eesotsas Ettore Bugatti, Gabriel Voisini ja Paul Albert Buccialiga. Neid mehi sidus raugematu mässulisus, püüd konventsionaalsed tehnilised lahendused enneolematutega asendada, samuti rahulolematus autode tavaks saanud välis- ja sisekujundusega.

Taustapildil on Porsche 917/30

Kuni läinud sajandi kuuekümnendate aastate keskpaigani polnud raske eelistada kõigile teistele võistlussportautodele Ferrari poolt valmistatuid, aga seejärel asjalood muutusid – ja väga kiiresti.

Ferrari kuue järjestikuse võiduni küündinud seeria maailma olulisemas pikamaasõidus – 24 tundi Le Mans´is Prantsusmaal – katkestas Ford Motor mitte vähem muljet avaldava nelja võiduga aastatel 1966-1969, aga seejärel võttis ohjad enda kätte Porsche.

Taustapildil on Chrysler Thunderbolt

Chrysler Corporationis olid algusest peale domineerinud insenerid, mitte kujustajad. Radikaalse mudeli Airflow läbikukkumine sundis kujustuskunstile kui sellisele enam tähelepanu pöörama.

Auto pildis: Lotus Elite

Maailma esimese plastkandmikuga seeriaauto sünni tegi võimalikuks kergesti forsseeritava tuletõrjepumba mootori loomine teises briti firmas nimega Coventry Climax.

  Anthony Colin Bruce Chapmani tee maailmakuulsusele sai alguse arvukaist väikestest vedamistest. Teisalt võib öelda, et noor mees lihtsalt oskas sättida end õigel ajal õigesse kohta. Teisisõnu – ta tundis eksimatult ära oma šansi ega jätnud seda eales kasutamata, lisades asja õnnestumiseks, ilmtingimata ja jäägitult, nii oma suure ande kui töökuse.

Mercedesed, mida polnud olemas

  Kolmekümnendate aastate lõpul Hitleri etteastete läbi maailmakuulsuse omandanud Grosser-Mercedesele, mida ametlikes dokumentides kirjeldati indeksi W 150 all, pidi ometi tulema järg, ehkki uus maailmasõda seisis juba ukse ees.

Taustapildil on Oldsmobile Golden Rocket

  General Motorsi stiiliboss Harley Earl andis 1951. aasta ideeautoga Buick Le Sabre kuradile sõrme ja seejärel tuli muidugi ka käsi loovutada.

 

   Vaevalt on võimalik nimetada loomingulisemat perioodi mõne firma ajaloos eksperimentaalmudelite alal kui GM-i stuudiotes viiekümnendail kolm aastat väldanu. Aastatel 1954-1956 sündisid Cadillacil ideeautod La Espada, El Camino, Eldorado Brougham ja Eldorado Brougham Town Car.

Aprilli taustapilt: McLaren MP4-12C

XX sajandi autoloomingu absoluutsesse tippu kuulunud kolmeistmelise McLaren F1 (1993) järge võis kahe aastakümne möödudes ette kujutada kahel moel. Esiteks sai minna tuhandehobujõulise Bugatti Veyroni teed, aga see oli ummiktee mitmel põhjusel. Maailm ei vaja ju tegelikult sedalaadi autosid ja samalaadse või veelgi ulmelisema mootori väljaarendamine väikese firma poolt olnuks pealegi rahaliselt mõttetu.

Märtsi taustapilt: Koenigsegg Agera R

Väike rootsi mark Koenigsegg on saavutanud tosina aastaga üleilmse tuntuse ja tema saavutusi tunnustatakse ka spetsialistide ringkonnas, kuna Christian von Koenigsegg pole seadnud endale pidevalt mitte ainult üha kõrgemaid eesmärke, vaid on ühe rajajoone teise järel ka tegelikult vallutanud. Aasta eest avalikustatud superauto Agera R võiks vabalt kuuluda isegi uude, nimelt hüperautode kategooriasse.

Auto pildis: 1927 Isotta Fraschini Tipo 8A Sala Torpedo Phaeton

 

Suurbritannias tegutses ülima luksuse väljendamiseks autoehituses Rolls-Royce, Prantsusmaal Hispano-Suiza, Saksamaal Maybach, USA-s aga terve plejaad: Packard, Cadillac, Pierce-Arrow, Marmon, Duesenberg ja Peerless.

Syndicate content