Tehnika

Sõiduautode ukselahendused tegid hiigelhüppe

  Tuhandendat korda leidis äsja kinnitust väide, et uus on pelgalt unustatud vana. Sõiduauto kõigile istmetele pääsemist hõlbustavad teadagi tagaserva pidi hingedele riputatud uksed. Nende kadumise peapõhjuseks oli tõsisasi, et raske avarii puhul ei suutnud tollased ukselukud uksi suletuina hoida ning, turvavöövabad nagu autod siis olid, paiskusid sõitjad autost välja. Sellised uksed said üldises kõnepruugis lausa tapjauste (suicide doors) nime.

Maserati pruukis poolt tosinat seenklappi

Ikka ja alati vähemalt kõrvalseisjate arvates Ferrari varju jäänud Modena sportautomark Maserati oli suur mootorispetsialist juba 30 aastat enne esimese Ferrari ehitamist. Tema esimene, 1926. aasta 1,5-liitrine võistlusmootor arendas 120 hj ja kindlustas kiiruse 160 km/h, aga aasta möödudes ehitatud kaheliitrine Tipo 26B oli 25 hj võimsam ja auto kiirus kasvas 200 km/h-ni. Juba 1932. aastal ehitati 16-silindriline viieliitrine, sama mahuga V-12 andis 1956. aastal aga 430 hj välja.

Coates püüab haarata tähti

Ainsama tõsiselt võetava vastuhaku traditsisoonilisele sisepõlemismootorile sooritas dr Felix Wankel viiekümnendatel, trotsides kaine mõistuse vastast kulgevliikumist mootoriplokis. Sündis pöördkolbmootor.

Syndicate content