Persoonid

Ameerika haprad titaanid

  Me elame halbadel – ja igati põhjendatud prognoosi kohaselt üha halvamaks muutuvatel - aegadel. Isegi Eestis, kus palgad on naeruväärselt madalad, kutsub inimene, kel rahaliselt vähegi võimalik, vigast elektrilülitit, mädanenud trepiastet või koguni juhtpuldi tühjaks saanud patareidepaari välja vahetama spetsialisti. Mõnelgi puhul satutakse seejuures aga, kui töö on pisut keerulisem (too trepiaste) tõelise „spetsialisti“ peale. Inimesele, kel puudub töömehe hing, sellega vältimatult kaasnev vastutustunne ja mittestandardses situatsioonis improviseerimise oskus.

Autoajaloo peavarahoidja lahkus igavikuteele

 Olles juba kaotanud ligemale poolteist tosinat eakat kolleegi-kirjasõpra Atlandi ookeani mõlemal kaldal, peaksin vist olema harjunud sellega, et autoasjanduse tõeliste suurkujude aeg paratamatult täis tiksub. Inimeste, kes olid terve sõjajärgse aja pühendunult „asja sees“ ja kujutasid endast esmaallikaid. Aga iga kord, kui saan järjekordse surmateate, rabab see isegi siis, kui inimest aastakümneid vaid ta väärt tööde kaudu tundsin.

Jim Clark, suur võidusõitja (4)

Nüüd olid Ecurie Ecosse´il D-tüüpi Jaguarid ja Tojeiro-Jaguarid, mis moodsamatega võrreldes hakkasid pisitasa konkurentsivõimet kaotama. Tourist Trophyl hämmastus Jim veelgi enam oma võimetest. Tundub imelik, et isegi nüüd suhtus ta võidusõitu kergelt. Võistlustele Goodwoodis läks ta vastu mõningase jahmatusega. Masten Gregory oli Jimi meelest parimaid võidusõitjaid sportautodel ja nüüd olid nad vahetussõitjad.

Jim Clark, suur võidusõitja (3)

 Šoti nädalaajakirja “Motor World” sporditoimetajana peatusin pikalt sellistel võistlustel nagu M. G. Autoklubi korraldatud sprint vanas mahajäetud Stobsi sõjaväelaagris Hawicki lähedal. Rada oli seal lühike ja kurviline. Nagu tavaliselt registreeris Clark võistlusteks oma Sunbeami. Scott Watson sõitis mustal DKW-l. Pärast treeninguid kogunesid klubi ametimehed koosolekule, mille ainus punkt puudutas Sunbeamil sõitvat Jim Clarki.

Suri Ferdinand Alexander Porsche

 5. aprillil suri Salzburgis 76. eluaastal professor Ferdinand Alexander Porsche, maailmakuulsa konstruktori Ferdinand Porsche pojapoeg.

  Ta sündis Stuttgardis 11. detsembril 1935 Dorothea ja Ferdinand Anton Porsche vanima pojana. Alghariduse sai ta Austrias, kuna Porsche arendusfirma oli 1943. aastal Stuttgardist ära kolinud ega naasnud sinna enne 1950. aastat. Noorukiiga sattus ajajärku, mil ta isa Ferdinand Anton Ernst „Ferry“ Porsche juhitud sportautomark kiiresti tuntuks sai.

Jim Clark, suur võidusõitja (2)

   Kui Jimmy Šotimaalt lahkus, Londonisse elama asus ja hakkas võistlema rahvusvahelises ulatuses, nägin teda harvemini. Aga taas kohtudes andis ta kõigile küsimustele vastused. Oli üllatav näha, kuidas Clark hindas enne ta võidusõitjatee algust sõlmitud sõprust.

Jim Clark, suur võidusõitja (1)

Eessõna sir Stirling Mossilt

Piero Taruffi, rahvuslik aare

   Piero “Hõberebane” Taruffi oli vähemalt Euroopa mastaabis üks pikima eduka karjääriga võidusõitja. Lisaks sellele aga oli ta ka rekordimees kahel ja nelja rattal, leidur ja insener ning kirjanik ja ajakirjanik.

Jochen Rindti mälestades

F1 kolmeteistkümnes maailmameister ei saanudki teada oma tiitlivõidust, mis seni ainsana on kellelegi osaks saanud postuumselt. Jõukast perekonnast pärit ja varakult vaeslapseks jäänud, oli ta kogu oma nooruse pühendanud kiiretele autodele. Noortekambal, millest ka Helmut Marko F1-te jõudis, oli kombeks vana Volkswageniga Grazi ümbruse teedel kihutades pidada omapärast võistlust: kui auto ümber läks, kraavi sattus või juht kaaslaste meelest liiga aeglaselt sõitis, istus järgmine nooruk rooli ja võitjaks osutus see, kes kõige kauem juhtida sai.

Insener MacPhersoni küünlad

Ameerika insener Earle Steele MacPherson oli oodanud hetke 1945. a. mais oma sisimas nähtavasti 1924. aastast peale, kui ta General Motorsi arenduskeskuses tööle hakkas. Lõpuks anti talle kui Chevrolet´ kergete autode grupi peainsenerile vabad käed ehitada tõepoolest kerge (loe: euroopalik, insenerlik) auto. Ameerikagi vajas tegelikult sellist ammu, kuid ei tahtnud seda tunnistada ei siis ega ka 15 aastat hiljem, kui Ford tõi välja Falconi, Chevrolet Corvairi ning Chrysler Valianti.

Syndicate content