SAAB kui märk

Saabi embleemil kujutatakse kahemootorilist lennukit. Sellseid ehitas firma sõjajärgsel perioodil kõigest 18 umbes 300 ühemootorilise propellerlennuki ja 60 reaktiivlennuki vastu.

Vasttärganud lootused Rootsi automargi taassünniks põhinevad pigem soovunelmatel kui arvutustel. Aga see Saab Cars USA presidendi juubelijutt, kirja pandud 13 aastat tagasi, on endiselt huviga loetav, kuigi olud olid siis sootuks paremad, ehkki kaugeltki mitte roosilised.

Tänavu tähistame Saabi viiekümnendat sünnipäeva ja seepärast alustaksin ajaloost. Meie esimene mudel oli Saab 92, mida tutvustati ajakirjanikele 1947. aastal ja mille seeriatootmine algas 1949. aastal. See oli kerge, aerodünaamiline, esiveoga, turvaline ja sportlik auto. Kõlab tuttavlikult? Muidugi, sest me oleme jäänud oma põhimõtetele truuks.Enne autosid olid lennukid. J21 oli üks maailma esimesi tagamootoriga hävitajaid. Ütleksin, et see oli näide Rootsi mõtteviisist. Kahe mootori asemel kasutati ühte, piloodi jaoks oli nähtavus parem, kiiruses ja manööverdamisvõimes oluliselt ei kaotatud. Ainus probleem – lennukist välja hüpates sattusid piloodid propellerisse. Paari säärase õnnetuse järel mõeldi välja katapultiste, mis päästis paljude Rootsi pilootide elud. Ameerikasse jõudis Saab 1956. aastal. Margi olemasolu teadvustamiseks osalesid kaks Saab 93 suurel mägirallil ning lõpetasid esimese ja kuuenda kohaga, mis oli meile endilegi üllatuseks. Rootsi auto osutus tugevaks, piisavalt võimsaks, väga energiliseks. 1977. aastal tõime Ameerikasse Saab 99 Turbo. Nagu praegugi, rõhutasime turbomootori ökonoomsust, sportlikkust, head pöördemomenti madalatel pööretel, mis osutub igapäevastel sõitudel ideaalseks lahenduseks. Vahepeal on ka konkurendid turboga tegelenud, meile on see aga n-ö leivanumber. Saabi uus mudel on 100% turbo.Meie parim aasta läbi aegade oli 1986, kui müüsime Ameerikas 47 000 autot. Muuseas, kui me tõime välja mudeli 9000, siis lootsime neid Ameerikas müüa aastas 1000, nüüd aga müüme 7000. Kõige halvem oli 1993. a., seejärel on asjad tasapisi ülesmäge läinud. Mullune kahjum oli 170 miljonit dollarit, aga tegemist oli vajalike investeeringutega arendus- ja turustustegevusse. Oma osa selles kahjumis etendas ka dollari-krooni ebasoodne vahetuskurss. Investeeringuteks võtsime pangalaenu ning kokkuvõttes oli tulemus oodatust paremgi. Ameerikas kasvas meie turuosa 11%, Suurbritannias 25%. Ameerika turg on meile oluline, sest siin müüme me oma 98 000 autost umbes 30 000. Aasias meil eriti hästi ei lähe ja põhiturul Rootsis oli ka langus, mis johtus Rootsi maksusüsteemist. Sama saatus tabas ka Volvot. Kuhu me tahame jõuda? Meil on lihtsad, kuid pretensioonikad eesmärgid. Me tahame pääseda J. D. Poweri kvaliteeditabelis esimese viie hulka. Kümne hulgas mu juba oleme. Kui me lasime 1993. aastal välja viimase põlvkonna 900, siis oli probleeme kvaliteediga, mis maksis kohe kätte. Nüüd oleme kaheksandad. Me tahame jõuda tarbijate rahulolu indeksi arvestuses esimese viie hulka. Palkasime Rootsis täiendavalt sada inseneri, et nad tegeleks kerkivate probleemidega. Kuidagi oli välja kujunenud olukord, kus pärast auto tänavale laskmist sellele enam ei mõeldud – tähelepanu pöörati juba järgmisele mudelile. Tahame, et meie autod oleks omanäolised, „hingega“ ja ihaldusväärsed. Kui need eesmärgid on saavutatud, võiksime minu arvates müüa 25% rohkem. „Hing“ ei ole ehk päris autotööstuse mõiste. Ma pean silmas seda, et klientidele me rõhutame oma eripära – et me teeme asju omal kombel ja et meie autodel on piisavalt isikupärasust. Leiame, et isikupära on väga tähtis, kui turul on nii palju ühte nägu ja tegu autosid. Minu arvates näiteks Infinitil isikupära ehk „hing“ puudub. Nagu te ehk teate, püstitasime me hiljaaegu 40 kiirusrekordit. Võtsime autod otse konveierilt, ei vahetanud mootoreid ega midagi ja lasime neil Talladega trekil kihutada tippkiirusel 25 000 miili – sama pika maa kui ring ümber maakera. See näitas meie autode vastupidavust ja kvaliteeti, aga ka seda, et meie ei karda korraldada asju omal kombel. Näitasime, et meie autod on kiired reaalses maailmas ning ka ohutud reaalses maailmas. Loomulikult me arvestame nõutavate ohutustestidega, aga lisaks on Saabil endal 29 reaalseid situatsioone arvestavat testi – näiteks „põdratest“. Iga kümnes avarii Rootsis on kokkupõrge põdraga. Kuna põder on kõrge, siis sõidetakse tal kokkupõrke puhul jalad alt ja loom lendab otse vastu tuuleklaasi. Seepärast on Saabide A-piilarid tehtud nii tugevad, et 90 km/h juures põdrale vastu pidada – ühtlasi tähendab see ka, et üle katuse rulludes ei anna piilarid järele. Tänu eluliste testide läbimisele on Saab üks turvalisemaid autosid maailmas. Sel aastal ei keskendu me uudistoodangule, vaid kvaliteedi ja müügistrateegia parandamisele. Nagu igal firmal, on meilgi omad traditsioonid. Iga meie töötaja teeb läbi koolituse – mitte ainult oma erialal, vaid saab õpetust ka Saabi ajaloost. Me kõik oleme uhked, et töötame just Saabis – ja meil on selleks ka põhjust. Imidž algab müügisaalist: saadud mulje peab olema rootsipärane. Lihtne ja ometi elegantne, funktsionaalne ja samas luksuslik. Esimesest pilgust peale peaks klient aru saama, et Saab on midagi erilist: euroopalik, mõnus ja mõistlik investeering. Väljaõppe käigus selgitatakse ka „tõehetkede“ põhimõtet. See on skandinaavia kontseptsioon, mida hakkas esimesena kasutama Scandinavian Airlines. Me täpsustame kõik kokkupuutepunktid kliendiga – müügisaali sisenemine, auto teenindusse toomine jne. Määrame täpselt kindlaks meie osa selles kokkupuutepunktis ja käitumise eesmärgid. Need ongi „tõehetked“ ja kui need on täpselt defineeritud, on võimalik mõõta meie töötaja ülesannetega toimetulekut. Ütleme, klient astub müügisaali. Ta hakkab müügimehega võimalikke ostutingimusi arutama. Praegu on suhtumine selline, et müügimees ütleb ise „ei“, aga kliendi tingimustega nõustumiseks, „jah“ ütlemiseks, helistab ta ülemusele. Me tahame muuta selle vastupidiseks. Müüja võib ise öelda „jah“, aga kui ta leiab, et kliendi nõudmised ei ole mõistlikud ning kahjustavad firma huvisid, siis „ei“ ütlemiseks ei pea ta konsulteerima ülemusega. Nagu märkisin, pole uued mudelid meie põhimure. 5-ukseline 900 tõestas oma võimeid ja esialgu pole põhjust seda välja vahetada. Kabriolett sai sellest aastast uue värvi. Kui me omal ajal võistlesime Monte Carlo rallidel, siis kasutasime kollast värvi ja nüüd võtsime selle uuesti kasutusele. Luksusautode klassis, kus konkurentideks on BMW 5. seeria, Audi A6 ja Mercedese E-klass, esindab meid 9000. Me jääme selle juurde tuleval ja loodetavasti ka veel 1999. aastal. Oleme populaarsed mõnedes piirkondades: New Yorgis, Connecticutis, üldse Ameerika kirdeosas. Samas peaaegu üldse ei tunta meid Floridas või San Franciscos. Arvan, et meil pole mõtet korraga ette võtta tervet Ameerikat. Keskendume, ütleme, viiele uuele piirkonnale, teeme kõik, mis suudame oma müügiarvu tõstmiseks. Kui see õnnestub, siis läheme saadud kogemustega edasi. Tõenäoliselt huvitab teid siiski ka meie uus mudel. Olgu siinkohal ära toodud ka tehasefotod. Lähikuudel testitakse seda nagunii mitmel pool ja parem juba korralikud kui mingid udused „spioonifotod“. Nagu näete, on tähiseks 9-5. Number 9 on läbi ajaloo olnud meie jaoks väga tähtis. Esimene seeriaauto oli 92, järgnesid 93 ja 94. Kui jõudsime 99-ni, tulid 900 ja 9000. Nüüd on tegemist järgmise astmega, kuid 90 000 oleks nagu veider kasutada. Seepärast siis 9-5 või üheksa viiendas astmes. Tegemist on selgelt luksusautoga, mille võistlejateks on lisaks „sakslastele“ Lexus ja Infiniti. See on klassikalises stiilis tehtud auto – näiteks olgu kas või tagaakna kaldenurk. Ülespoole pööratud esilaternad annavad aga agressiivse ja sportliku välimuse. Luksusautode turg jaguneb selgelt kaheks. Ühed – ja neid on Euroopas 60, Ameerikas 56% - eelistavad traditsioonilist stiili, mida esindavad Mercedes ja Lexus. Ülejäänud peavad paremaks dünaamilisust ja sportlikkust. Mingil perioodil püüdsime olla traditsioonilisemad, kuid saime siis aru, et meile sobib dünaamilisus rohkem ja selle juurde me ka jääme. Esialgu on 9-5 jaoks 3 mootorit, kõik loomulikult turbod. Oma uut V-6 asünkroonturbot demonstreerisime mullusel Genfi autonäitusel. Lisaks on meil kaks erineva surveastmega neljasilindrilist mootorit. Kõigi kolme võimsus jääb 150-200 hj piiridesse. Oleme alati väitnud, et meie neljasilindriline suudab rohkem, kui te oskate tahta kuueselt, ja meie kuuene teeb kõik, mida ootate kaheksaselt. Esialgu oleme planeerinud toota neljaseid ja kuueseid ühepalju, aga väga võimalik, et luksusautode klassis eelistavad kliendid kuuesilindrilist. Meil pole selle vastu midagi, sest see on tõesti väga hea mootor. Ka auto rungas on kasutusele võetud kõik Saabi põhimõtted. Esmaklassiline juhitavus on ühendatud kõrgetasemelise turvalisusega. Nii meie insenerid kui katsesõitjad ütlevad uhkusega, et see on Saabi parim auto. Ma ise olen sellega sõitnud ja ka minu mulje oli, et see on väga mõnus, väga täpne, väga elamuslik sõiduriist. Muidugi on need vaid sõnad, teil tuleb endal järele proovida.  

Joel K. Manby, 1997

Fotod: SAAB