Taustapildil on Alfa Romeo Disco Volante

Viimased kümmekond aastat on tublisti elavdanud trendi, et tõeliselt rikas autoentusiast tellib endale talle meeldima hakanud „mehaanikat“ katma ainulaadse erikere.

  Läinud sajandi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel oli selline teguviis kallite ja kohati ka keskmise hinnaklassi autode puhul normiks. Muidugi, tipposkustega käsitööliste palgad olid madalad ja kui keredetaile oli vähegi võimalik unifitseerida, siis oli erikere kättesaadav ka keskklassi kuuluvale inimesele.

   Täna on lood sootuks teised – kallile kandmikule ehitatud ainueksemplari puhul tuleb tellijal rahakotti kergendada keskelt läbi miljoni dollari võrra. Väljapääs on selles, kui erikere projekteeritakse ja tööabinõud valmistatakse arvestusega mitme, veel parem paarikümne eksemplari tootmiseks. Meie juuniauto puhul nõnda just toimitigi.

   Maailma tuntumate hulka kuuluv kerestaja Milanos, registreeritud kui Carrozzeria Touring Superleggera S.r.l., näitas läinud kevadel avalikkusele tiražeerimisele mineva auto Disco Volante täismõõdus maketti. Saanud piisava positiivse vastukaja, asuti auto välimust viimistlema ning projekteeriti ka efektne interjöör. Vähe sellest – aasta möödudes oli prototüüp valmis. Sõitev muidugi, kuna aluseks võeti kallis seeriaauto Alfa Romeo 8C Competizione.

   Nimi Disco Volante (it lendav taldrik) tuli kasutusele aastal 1952, kui miljoneid inimesi oli haaranud UFO-maania. Touring andis ühele Alfa Romeo 1900-le iseäranis laia, eestvaates lendavat taldrikut meenutava alumiiniumkere. Sellisel kujul arvati olevat autot asfaldil stabiliseeriv mõju, kui kiirus tõeliselt suureks kasvas. Idee koguni patenteeriti.

   Kuidas selle stabiilsusega täpselt oli, aga laialdane tähelepanu, mis Alfa Romeo C52 „Disco Volante“ endaga tõi, kriipsutas taas alla Touringi võimet olla innovaatiline. Kõigele sellele mõtles Touringi praegune disainijuht Louis de Fabribeckers moodsa „Disco“ kujustamise käigus. Retrofuturismiga ta siiski ei liialdanud ning aastaga õnnestus maketti detailides veelgi parendada.

   8C Competizione on 4380 mm pikk ja 1895 mm lai. Fabribeckers ei muutnud telgede vahet, aga lisas pikkusele 240 ja laiusele 137 mm (peeglid ei ulatu kere laiusest välja, mis on loomulikult unikaalne). Auto kerekatmik on kombineeritud süsinikplastist ja lehtalumiiniumist. Plekksepad kasutavad tänapäeval arhailiste puitmudelite asemel epoksüvaigust valmistatuid. Süsinikplastist ja alumiiniumist detailid liimitakse omavahel, millega kere jäikus kasvab. Kere pannakse lõplikult kokku konduktoris, kus täpsuse tagab lasermõõtur.

   Valmis autot kontrollitakse piinliku hoolega (kaasa arvatud kliimakambris) ja sõiduk teeb läbi ka sõiduproovi. Eurodirektiiv 2007/46 EC (väikeseeriad) on aluseks tüübikinnitusele ja müügiloale. Äsja võitis kaunis „Disco“ Villa D´Este konkursil parima ideeauto auhinna. Peaks mudel väikeseeriasse minema, aga nõnda on plaanitud, oleneb maksumus mõneti sellest, kas tellija jääb algvariandi juurde või laseb teha muudatusi. Hind arvutatakse iga tellimuse puhul eraldi.

  „Alusmaterjalil“, mis sai valmis aastal 2007, oli 4,7liitrine V-8 mootor võimsusega 450 hj, kuuekäiguline robotkäigukast ja piiratud libisemisega diferentsiaal. „Disco“ tehnilistesse andmetesse on muutumatutena sisse kirjutatud ka kalleima Alfa Romeo tippkiirus 292 km/h ja kiirendusvõime mõõduna 4,2 sekundit.