Taustapildil on Alvis Speed 20

Firma T.G. John Ltd. asutati 1919. aastal Coventry linnas väikeste sisepõlemismootorite ehitamiseks litsentsi alusel, aga juba kahe aasta möödudes sündis sellest automark Alvis.

  Boss T.G. John tutvus nimelt Geoffrey de Freville´iga, kellele kuulus Wandsworthis firma Aluminium Alloy Pistons ja kes osutus üsnagi võime-kaks konstruktoriks. Tema äsjane looming oli neljasilindriline mootor töö-mahuga 1498 cm³, mis sobis hästi kerget autot käitama ja selline ka 1920. aasta kevadeks valmis ehitati. '

   Firma nimena võeti kasutusele Alvis ja Freville´il oli punase kolm-nurga näol ka firmamärk välja pakkuda. Esimene seeriamudel Alvis 10/30 oli üpris edukas – 1921. aasta tulemuseks oli 150 autot ja teeniti üle 3300 naela kasumit. Freville lahkus, et jätkata karjääri Londonis, seejärel aga USA-s ja Prantsusmaal.

   Peainseneriks palgati Daimleri kogemusega G.T. Smith-Clarke, kes esiklapsest hoopis parema auto projekteeris. Alusvankrite nädalatoodang kasvas peagi tosinani, kered lasti ehitada spetsialistidel eesotsas samuti Coventrys tegutseva Cross & Ellisega.

   Nüüd oli tegu juba arvestatava ettevõttega, tööd andis see umbes 300 inimesele. Firma majandamine, materjalivoogude organiseerimine ja vool-tootmise häälestamine paraku ei õnnestunud ning võlausaldajad eesotsas mainitud keretehasega - aga võlakoorem hakkas lähenema hirmuäratavale veerandile miljonile naelale – nõudsid pankroti väljakuulutamist. Sellest pääseti 1925. aastal üle noatera, järgmisel suudeti ehitada üle 900 auto, mis tähendas umbes 30% juurdekasvu.

   Kahekümnendatel ehitati eranditult neljasilindrilisi autosid, mille töö-maht küündis 1645 cm³-ni ja võimsus 50 hj-ni. Põnevad olid Smith-Clarke´i eksperimendid esiveoga, ülelaadimisega ja alumiiniumraamidega. Võeti ko-guni ette GP auto projekt, sõidukile pandi 125hj kaheksasilindriline komp-ressormootor. Nimetatud lisakuludest hoolimata oldi 1927. aastal veerand-saja tuhande naelani küündinud kasumis.

   Nüüd toodi välja ka esimesed kuuesilindrilised jõuallikad, millel olid samuti rippklapid. Järgnenud esiveoga neljasilindrilistel autodel oli seevastu üks ülanukkvõll ja kompressori kasutamisel 75 hj saadaval mudeli Silver Eagle 2,2liitrise reaskuuese mootori 72 hj vastu.

   Läbimurre 2,5-3,0 liitri klassi tuli 1932. aastal koos mudeliga Speed Twenty (Speed 20), millel pruugiti 73mm läbimõõduga kolbe, aga kolvikäik võis olla 100 või siis 110 mm. Nende mootorite võimsus püsis 87 hobujõu juures ja kiirusena nimetati 140-145 km/h. Surveaste oli vahemikus 6,33-6,48, kasutati karburaatorite SU kolmikut. Tellida sai ka deforsseeritud, ühe karburaatoriga mootori.

   Selle mudelkonna autode raamitalad olid tublisti kõverdatud kujuga nii ees kui taga, mis võimaldas autopõhja teepinnale õige lähedale tuua. Telgede vahet pikendati hiljem täpselt tolli võrra, 3150 mm-ni. Esialgne sõltuv esivedrustus vahetati peagi välja sõltumatu vastu. Keerdvedrudest selles olnuks veel vara rääkida, esirattad õõtsusid radiaatori taha põiki kin-nitatud lehtvedrudel. Hõõrdemortisaatorid olid kaugjuhitavad. Veermiku määrimine toimus tsentraalselt.

   Terves Euroopa autoehituses oli suureks uudiseks üleni sünkroniseeri-tud neljakäiguline käigukast. Konstruktori Arthur F. Varney hoolikusest rää-gib nõellaagrite kasutamine kardaaniliigendites ja rooliajamis. Rattavahetusi hõlbustasid auto raamile kinnitatud tungrauad. Alusvankreid saadeti üha enam tuntud kerestajatele nagu Charlesworth, Tickford, Holbrook, Vanden Plas ja Mulliner. Need sobisid nii madalate elegantsete sedaanide kui kahe-istmeliste sportkerede kinnitamiseks.

   Mudelit Speed 20 toodeti 4 aasta vältel kokku neljas variandis, indek-site SA, SB, SC ja SD all. Tollastest ajakirjatestidest võetud ja kokku pan-dud andmete tabel näitab, et kõigi variantide dünaamika oli keskelt läbi sama. 0-80 ja 0-97 km/h vastavalt 13 ja 18 sekundiga, neljandikmiil paigalt võttes 21 sekundiga, pidurdusteekond kiiruselt 48 km/h 9,75 m.

   1934. aasta tulemusena valmis kõiki Alviseid kokku üle 1100 ja ka-sum 41 107 naela oli rekordiline. Aastale, millest pärineb meie pildil kuju-tatud Vanden Plasi kahe uksega sedaan SB järgnes teinegi tulemusrohke. Firma restruktureeriti, osteti lennukimootorite tootmist võimaldav litsents, asutati ühisettevõte militaarsõidukite tootmiseks. Tegu oli läbimurdega pal-jutõotavasse, olemuselt üsnagi stabiilsesse valdkonda, mille juurde jäädi aastakümneteks pärast sedagi, kui 1967. aasta 29. septembril lahkus kooste-hallist Alvise viimane sõiduauto, mudel TF21.