Taustapildil on Packard Super Eight

Ameerika hiilgavaimate tippu kuulunud margi Packard loo algus on täpselt fikseeritud. Nimelt sooritas ühesilindriline Model A Warrenis (Ohio) eduka proovisõidu 6. novembril 1899. Üks veel enne aasta lõppu valminud viiest mõneti erinevast eksemplarist müüdi kohalikule ärimehele, kelle nimi oli George D. Kirkham.

  Vennad James Ward ja William Doud Packard olid 1898. aastal ostnud endale Wintoni marki autovankri, aga leidsid sellel hulga puudusi olevat ja otsustasid ise midagi mõnevõrra tõhusamat välja mõelda. Esiklapse näol see neil ilmselt ka õnnestus, sestap oli põhjust esimesel septembrikuul pärast sajandivahetust asutada Ohio Automobile Company. Selle toodanguks tol aastal oli 49 B-mudelit. Kaks neist ostis multimiljonär William D. Rockefeller, kes oli varem sõitnud Wintonitega.

  Vastne ettevõte läks aktsiaturule ja osakute müük õnnestus kenasti. 1902. aasta oktoobris registreeriti firma kui Packard Motor Car Company, seejärel aga koliti USA autopealinnaks kujunema hakkavasse Detroiti (Michiganis). Nimelt ehitati sinna kuulsa tööstusarhitekti Albert Kahni projekti järgi moodne autotehas.

  Autode areng oli üsnagi tempokas. Kahesilindrilisele mudelile järgnes neljasilindriline ja toodanguarvud kasvasid. Packardist kujunes võrdväärne kahele teisele luksusmargile, mille nimed olid Peerless ja Pierce-Arrow. 1911. aasta kevadel jõuti esimese kuuesilindrilise autoni, mille võimsus kasvas peagi 82 hj-ni. Twin Six tähistas kahtteist silindrit, tegu oli maailma esimese taolise silindrite arvuga seeriaautoga. Seitsme aasta jooksul ehitati neid kokku üle 35 000, mis määras margi kõrge positsiooni ka rahvusvahelises ulatuses.

  Aastatoodang küündis kahekümnendate keskel 32 tuhandeni. Kuuldused Cadillaci 16silindrilisest mootorist sundisid projekteerima uue kaheteistsilindrilise auto. Nüüd oli Twin Six saadaval tervelt 160 hj-ga, peatselt küll nime all Twelve. Tegu oli hinnaliste sõidukitega 3650 ja 7950 dollari vahemikus. Loomulikult pakuti standardkeredele lisaks väga efektseid erikeresid.

  Majanduskriis sundis mõtlema kliendibaasi laiendamisele. Lisati 110hj mootoriga Light Eight baashinnaga 1750 dollarit. 1928. aasta rekordilisest toodangumahust, mis lähenes 50 tuhandele, oli 1934. aastaks järele jäänud pelk 6256. Teisalt võib öelda, et just tollel perioodil ehitati rida kõige kaunemaid Packardeid ja margi prestiiž püsis kõrge.

  Packardi kohta odav kaheksasilindriline mudel One-Twnty valmis 1935. aastal, hinnad algasid lausa 980 dollarist. Veelgi odavamad olid 1937. aastal gammasse lisandunud sajahobujõulised kuuesilindrilised autod. Neist oli palju abi. 1937. aastal oli põhjust ehitada tervelt 109 518 autot ehk siis kaks korda enam 1928. aasta rekordist.

  Tõsi, margi prestiiž sai tublisti kannatada, aga ettevõte jäi vähemalt ellu, erinevalt mitmest teisest, mis tol perioodil tegevuse lõpetasid. Packard liigitas odavad autod Junior-seeriasse ja kalleid nimetas Senior-mudeliteks. Seitsme aasta jooksul (1935-1942) tehti juuniore ligemale 478 tuhat seenioride 42 tuhande vastu.

  Väikesed kogused sundisid Senior-autode valikut kahandama. 1940. aastast ei tehtud enam kaheteistsilindrilisi Packardeid, kahel järgmisel aastal monteeriti vastavalt 7500 ja 4500 kaheksasilindrilist autot. Packardi stiil vajas värskendamist ja sellega tuli hästi toime 1941. aasta mudel Clipper, mille poritiivad hakkasid ümbrikkerede saabumise ootuses kerre sulanduma. Tänu Clipperile oli Packard mudeliaastal 1941 edukam isegi Cadillacist.

  Pärast sõda polnud Packardil muud võimalust kui jätkata „ülessoojendatud“ Clipperitega, aga õnneks läks kujunenud autonäljas kaubaks viimane kui uus auto. Kahe aastaga ei suudetud teha rohkem kui 10 tuhat Clipperit. Uus moodne kujustus valmis mudeliaastaks 1948. Mudelid Super Eight (meie piltidel) ja Custom Eight olid saadaval 3,00-, 3,22-, 3,58- ja 3,76m telgede vahega. Sedaane tehti kahe ja nelja uksega, kabriolettidel oli kaks ust. Pika telgede vahega pakuti nii sedaane kui limusiine.

   Kaheksasilindrilised mootorid oli timmitud 130, 145 või 160 hj-ni. Avaautosid tehti mudeliaastal kõigest 1105 eksemplari (meie piltidel näete paremrooliga eksportmudelit), järgmisel aga 898. Firma püüdis tehniliste uuenduste vähesust korvata siseviimistlusmaterjalide mitmekesisusega. Värvitoonide arv oli Custom 8-l tervelt neliteist Automaatkäigukast Ultramatic valmis aasta möödudes. Esialgu tuli läbi ajada manuaalkastiga, peaülekandeid oli valida kaks.

   Autode arendamine nii sisu kui vormi poolest jäi aastasse 1951, kui sündis vannilaadse vormiga autodest väljanägemiselt täiesti erinev Packard Patrician. Järgmine hüpe toimus 1955. aastal „tiivulise“ Caribbeaniga, mille kapoti alt võis leida esimese V-8 mootori. Ultramaticu kohta sai nüüd kasutada sõna töökindel. Caribbeane tehti väga vähe, kahel mudeliaastal kokku pealt tuhande.

  Ühinemine Studebakeriga pikendas hääbuva margi iga veel paari aasta võrra, aga 1957. aastal läks tootmine täielikult üle Studebakeri tehasesse South Bendis (Indiana) ja sisuliselt lakkas uhke Detroidi mark olemast.