Taustapildil on Packard Twelve

Suurepärast toodangut andnud, aga paraku ammuilma hääbunud auto-markide absoluutsesse tippu kuulub loomulikult Packard Motor Car Co, mis tegutses Detroidis aastatel 1903-1955.

  Elektrimasinate tööstur James Ward Packard (1863-1928) sisenes autoasjandusse margi Winton ostmisega 1898. aastal. Esimene, ühesilind-riline Packard valmis Warrenis (Ohio) asuvas tehases juba järgmise aasta lõpul. Mudelile A järgnesid B ja C, peagi ka E ja F.

   Margi kuulus loosung „Ask the Man Who Owns One“ võeti kasutu-sele juba 1901. aasta oktoobris, mitte aga kahekümnendate aastate lõpust, nagu sageli arvatakse. Ilmselgelt oli juba tollal tegu jõukale ostjale suunatud kvaliteetautodega. Kui USA tuntumaid rahamehi William D. Rockefeller läks Wintonilt üle Packardile, oli see margile suur võit. Tema eeskujule järg-nesid paljud mõjukad inimesed.

   Detroidist leitud rahastajad soovisid vabrikut näha oma linnas, sestap kolitigi 1903. aastal Warrenist Detroiti. Kuuesilindrilise mudelini jõuti 1911. aastal, aga nelja aasta möödudes valmis mudelile Twin Six koguni V-12. Üksnes Franklinil (Syracuse, New York) oli taoliste mootoritega kogemusi, nõnda arvukate silindriteni jõudsid margid Daimler, Maybach, Tatra, Horch, Hispano-Suiza ja Walter alles 11-16 aasta möödudes.

   1912. aastast töötas peainsenerina andekas Jesse G. Vincent, kes ka maailma esimese suurseerialise kaheteistsilindrilise auto projekteeris. Tegu oli äärmiselt paindliku mootoriga, mis võimaldas otsekäigul sõita viiekilo-meetrise tunnikiirusega ja kiirendada seejärel sujuvalt tippkiiruseni 110-115 km/h.

   Kuni 1921.aastani toodeti üksnes kaheteistsilindrilisi Packardeid, kuna mootori omahind kujunes oodatust madalamaks. Seejärel pakuti lühikest ae-ga ka kuuesilindrilisi autosid, mudel Single Six. Kaheteistsilindriliste kogu-arv küündis nüüdseks 31 000 tuhandeni, mis oli rekord nii USA-s kui terves maailmas.

   1923. aastal laiendati valikut 5,9-liitrise kaheksasilindrilise reasmoo-tori arvel, mudel sai esialgu nimeks Single Eight. Kahekümnendate lõpul muutusid Packardid üha kaunimaks, kuna nn vabrikukeredele lisaks ilmus lai valik erikeresid tuntud kerestajatelt Fleetwood, Derham, Dietrich, Judkins jt.

   1932. aasta tõi endaga kaks uut olulist mudelit – Light Eight ja Twin Six. Esimese, tükk maad odavamaga, püüti haarata mõningast osa majandus-surutise tõttu tublisti ahenenud turust. Kallis Twin Six astus aga vastu kon-kureerivate markide 12 ja 16 silindriga tippmudelitele. 7,3-liitrisest tööma-hust võeti välja 160 hj, pakuti telgede vahet pikkusega 3,61 ja 3,75 m. Lan-dolettkere kui keerulisima puhul võis auto hind küündida 7950 dollarini, odavaima kaheteistsilindrilise sai soetada 3650 dollari eest. Uudisteks oli sünkroonkäigukast ja pidurite vaakumvõimendi.

   Aasta möödudes toimus nimevahetus, ajalooline Twin Six asendati loogilisema mudelinimega Twelve. 1935. aastaks suurendati töömahtu 7,75 liitrini, võimsust aga 175 hj-ni. Läbimüük püsis madalal tasemel, sestap ehitati neljateistkümnenda seeria (1935-1936) kaheteistsilindrilisi kõigest 682. Keretüüpe oli 15, istmeid vahemikus 2-7, telgede vahesid 2 (3,53 ja 3,66 m).

   Mudeliaasta 1936-1937, kui toodeti 1300 kaheteistsilindrilist autot, oli selgelt edukam. Jäigi muide parimaks margi ajaloos, kuna õnnestus müüa 122 593 Packardit. Teeniti ka rekordiline kasum, seda tänu odavatele mude-litele 110 ja 120, mis moodustasid läbimüügis 94 %.

   Viieteistkümnenda seeria Packardid, mida tutvustati 1936. aasta ok-toobris New Yorgis peetud rahvuslikul autonäitusel, paistsid silma 30 kraadi võrra tahapoole kaldu radiaatoriümbrisega. Tehnilistest uuendustest olulisi-mad olid sõltumatu esivedrustus ja hüdropidurite pidurivõimendi.

  Viieistmeline Convertible Sedan (4 uksega kabriolett) meie pildil esindab väärikalt uhke mudeli kõrghetke. Tegu oli 2580 kg kaaluva sõi-dukiga, mille hind jäi vahemikku 4650-5150 dollarit. 144-tolline telgede vahe oli saadaval viimast korda, edaspidi kahandati see 139 tollini, seega 130 mm võrra.

   Kuueteistkümnenda seeria Twelve tehti kõigest 566 ja seitsmeteist-kümnenda seeria omi veelgi vähem – 446. Seeriates kaheksateist, üheksateist ja kakskümmend, niisiis sõja puhkemiseni, seda mudelit valikus enam pol-nudki. Asendajaks said 160-165 hj-ni kruvitud võimsusega kaheksasilind-rilised Packardid. Ülimalt töömahukate ja keeruliste tipp-Packardite aeg oli ümber saanud.