Taustapildil on Peerless

Luksusautode ehitamise traditsiooni USA-s aitasid väga selgelt luua kolm firmat, mille nimed algasid tähega P. Packard ja Peerless asutati Ohio osariigis, Pierce (Pierce-Arrow) aga Buffalos (New York). 1903. aastal Detroiti kolinud Packardil, kolme seas kuulsaimal ja mõjukaimal, õnnestus tegutseda tervelt 59 aastat, Pierce-Arrow lahkus areenilt 37 ja Peerless 30 aastat pärast asutamist. Peerless tähendab tõlkes võrratu ja firma loosung oli, et ta tagab nimes mainitu.

  Aristokraatliku margi algus oli ka sel puhul tagasihoidlik. Alustati nimelt De Dion-Boutoni 2- ja 4istmeliste autovankrite ehitamisest litsentsi alusel, paraku osutusid nood Ameerika kehvadel teedel vähe vastupidavateks ja peainsener Louis P. Mooers hakkas viimistlema tema enda poolt välja mõeldud sootuks tegusamat kahesilindrilist mudelit. Ainsa aastaga jõudis ta välja töötada ka kolm vägagi erineva suurusega neljasilindrilist. Valik tipnes nüüd lausa 60hj mudeliga. Peerless näitas arvukatele markidele teed keerulise kujuga terasraame kasutusele võttes, samuti klapitava roolirattaga, mille taha oli kõhukal juhil ennast kergem libistada.

  Kahesilindrilistest loobuti, autosid täiustati uue peainseneri Charles Schmidti eestvõttel, neljasilindrilisi tehti 1906. aastal kokku ligemale 1200, kuigi hinnad küündisid 6000 dollarini. Kahe aasta möödudes oli Schmidt tootmiseks ette valmistanud kuuesilindrilise auto, mis oli tuhande dollari võrra kallimgi veel. Jõukaimate klientide tähelepanu köitsid nüüd eeskätt Pierce ja Peerless, Packard tuli kuuesilindrilise autoga välja alles aastal 1911.

  Autode varustamise kõrgem tase saavutati uue kümnendi esimestel aastatel seoses elektrivalgustuse ja elektristarteri kasutuselevõtuga. 1915. aasta gamma koosnes ühest nelja- ja kahest kuuesilindrilisest mudelist. Kõige kallim oli 3,48 meetrit pika telgede vahega mudel 48, mida käitas koguni 9,46liitrine jõuallikas. Odavamate autodega võrreldes 50-60 cm võrra pikem raam võimaldas ehitada ruumikaid 7istmelisi keresid. Meie piltidel on kabriolett, aga tehti ka sedaane, limusiine ja landolette. Mootoriga ühendati neljakäiguline käigukast, sillad õõtsusid poolelliptilistel vedrudel ja trummelpidurid toimisid tollase kombe kohaselt üksnes tagaratastele.

  1915. aasta läbimüük oli rekordiline, aga 3600 raja ületanud tulemus kasvas järgmisel aastal veel umbes 600 võrra. 1916. aastast mindi nimelt üle kaheksasilindrilistele autodele. V-kujulised mootorid tarnis tegelikult Herschell-Spillman, aga nad olid varustatud Peerlessi konstruktsioonilt eripärase karburaatoriga, millel olid eraldi aeglase ja kiire sõidu lõõrid. Karburaatori teine aste lülitus kiirusel 65-70 km/h. Kaheksasilindriliste Cadillacidega võrreldes olid 1916. aasta Peerlessid 200-500 dollari võrra odavamad.

  Meie kabriolett on erakordne haruldus, nimelt arvatakse see olevat ainus taolise kerega 48hj Peerless aastast 1915. Auto käekäik on üpriski hästi dokumenteeritud. Nimelt oli esimene omanik Pennsylvanias tegutsenud sigarivabrikant H. D. Hackman. Kui ta 1933. aastal suri, pandi auto hoiule, kuhu jäi tervelt 30 aastaks. 1963. aastal päris selle tollal vaid 13aastane järeltulija James Hackman, kellele kuulus juba varem 1929. aasta Reo Flying Cloud. Noormees ja ta isa turgutasid autot mõnevõrra, aga seejärel huvi rauges ning auto seisis järgmise 40 aasta jooksul peamiselt garaažis.

  Virginia osariigis tegutsenud vilunud restaureerija seitse aastat kestnud tegevuse tulemusena auto ennistati. 2010. aasta ilukonkursil Hilton Headis ning aasta hiljem Boca Ratonis ja Amelia Islandil peetuil tunnistati Peerless klassi parimaks. Arvatakse, et odomeetril nähtav arv 24 500 miili vastab tegelikkusele, pärast restaureerimist olevat kabriolett läbinud vaid loetud arvu miile. Ainulaadse eksemplari väärtuseks arvatakse olevat kuni 350 000 dollarit. Paraku sellise hinnaga seda ei osteta. Üliharva müüki pandud Peerlesside hinnad on jäänud tublisti alla 200 000 piiri. Ilmselgelt põhjusel, et margist teatakse vähe ja vaimustunute kontingent, näiteks Packardiga võrreldes, pole kuigi suur.

  Viimane kliendini jõudnud Peerless ehitati 1931. aasta 30. juunil. Sellele järgnes Alcoaga koostöös loodud, erakordselt alumiiniumiküllane, 173hj V-16 mootoriga varustatud ainueksemplar, mitmes mõttes vast koguni maailma moodsaim auto. Peerlessi kui autoehitaja aeg oli paraku ümber (nagu ka USA-s valitsenud kuiva seaduse oma). Autovabrik seadmestati ümber Kanada õlle Carling masstootmiseks.