Hüperauto Imola hommikuvalguses

  Modena firma Pagani, mis kannab oma asutaja, Argentinast pärit Horacio Pagani nime, ei väsi üllatamast. Sedavõrd väike ettevõte ei saa endale lubada sagedast mudelivahetust. Sestap seisneb progress juba olemasoleva auto peenhäälestamises, mida tähistavad tavalisest veelgi väiksemal arvul tehtavad eriseeriad. Meenutagem, et superkupee Pagani Huayra sündis kaheksa aastat tagasi, aga selle rodstervarianti näidati esmalt 2017. aasta Genfi autonäitusel. Järjekordse Genfi näituse lähenemise eel, nimelt 14. veebruaril anti teada viiest hüperautode hulka kuuluvast kupeest Imola. Kõik viis, millel on ka hüperhind – 5 miljonit eurot pluss maksud – on juba ära ostetud.

  Huayrasid on seni ehitatud Mercedes-Benz/AMG V-12 mootoritega, mille võimsus jääb tuuningu tasemest olenevalt 730 ja 764 hj vahemikku, pöördemoment aga on olnud kõigil kolmel puhul täpselt 1000 Nm. Imola ringraja auks, kus auto viimistlemine toimus, nime saanud mudeli vastavaid parameetreid mõõdavad arvud 827 ja 1100. Kupee mass on sel puhul 1246 kg ehk siis 34 kg vähem kui rodsteril. Firma esimeses pressiteates pole mainitud dünaamikaarve, aga 16 000 km läbimise järel Imola rajal on need loomulikult väga hästi teada. Samas võib küsida miks peakski lihtsurelikud neid arve teadma, olid ju isegi 750hj mootoriga Huayra 380 km/h ja 2,8 sekundit „sajani“ liiga head mis tahes kiirtee tarvis.

  Pagani Automobili vaatab Imolale kui ratastel laboratooriumile, millel edukalt katsetatud üksikasju saab kasutada nii Roadster BC-l kui järgmistel mudelitel. Võtame või ümber mängitud aerodünaamikalahendused, kokku pandud deflektoritest ja tiivakestest. Võib-olla kaotati pisut elegantsis, aga küsimus – nagu ka moodsate, vaevalt küll ilusatena käsitletavate F1 autode puhul - on eeskätt ikkagi efektiivsuses. Kõik neli „uime“ esindavad nn aktiivset, sõiduoludele automaatselt vastavaks seaduvat aerodünaamikat.

  Samalaadsel moel töötab elektrooniliselt kontrollitav amortisaatorite nelik. Käiguvahetuste kiirust on veelgi suurendatud. Uued komposiitmaterjalid on monokoki teinud mõnevõrra jäigemaks ja ohutumaks, samas kahandanud selle massi. Auto veiklev värvkate näeb suurepärane välja, aga uuelaadset värvi, mis komposiitpaneele ilmastiku eest veel paremini kaitseb, kulub 5 kg vähem. Imolas leidub umbes 770 kergetest materjalidest valatud ja koordinaatpinkidel täppistöödeldud komponenti. Koostöö Brembo ja Pirelliga viis täiustusteni pidurite ja rehvide juures. Tundub, et Pagani järgmine, sootuks võimsam auto võib valmida vast paari aasta möödudes. Konkurents eksklusiivses turusegmendis on läinud sedavõrd ägedaks.