Morgani mudelil Plus 4 täitub seitse aastakümmet

Mitmes mõttes maailma unikaalseim automark Morgan tootis 25 aasta vältel üksnes kolmerattalisi sõiduvahendeid. Autodega tehti algust 1935. aasta detsembris. Esiklast Morgan 4/4 käitas 1122cm³ neljasilindriline jõuallikas Coventry-Climax, selle 1098cm³ teisendiga võisteldi aastatel 1938-1939 koguni Le Mans´i ööpäevasõitudel.

  Kõnealust mudelit tehti aastatel 1936-1950 üle 1700, 1939. aastast küll mootoriga Standard, mis kohandati Morgani eelistustele. Sõja puhkemiseni valmistati üle 800 auto ja aastatel 1946-1950 mõnevõrra rohkemgi veel. Lõviosa kõigist autodest eksporditi, see trend ei muutunud ka 1950. aastal valminud uue mudeli Plus 4 puhul. Uudismudelil oli 100 mm võrra pikem telgede vahe, 2088cm³ mootor sedaanilt Standard Vanguard, neljakäiguline käigukast firmalt Moss, hüdropidurid ja h üpoidpeaülekanne. Auto väljanägemist ei kavatsetudki muuta (nagu ka järgnenud mudelite puhul, läbi paljude aastakümnete).

  Hiljem hakati kasutama Triumphi 1991cm³ mootorit, millega oli võimalik osaleda autovõistlustel kahe liitri klassis. 1959. aastast hakati pruukima ketaspidureid ja kolme aasta möödudes kasutusele võetud 2138cm³ mootor arendas tavaliselt 105 hj, aga võistlusteks tuunituna 120 hj. Tippkiirus tõusis sellega 190 km/h-ni. Kõik Morganid olid lahtised, välja arvatud aastatel 1964-1967 valminud 26 kupeed Plus Four Plus. P aralle elselt ehitati 2 ja 4 istmega autosid. Kaheksakümnendate aastate lõpust alates sai telli  da kaheliitrise Roveri mootori, millel oli kaks ülanukkvõlli.

  Šassii ja kere poolest mudelile Plus Four väga sarnane Plus Eight sündis vajadusest autode kiiruslikkust kasvatada. Mootoriks sobis reasneljasega pikkuselt võrreldav V-8, mis tagas selle mahutamise mootoriruumi. Jõuallikas töömahuga 3,5 liitrit laenati Roverilt, too oli selle omakorda saanud Buickilt.

  Tehase tootlikkust küll suurendati mõnevõrra, aga käsitööndusliku auto puhul polnud tootmisarve võimalik kordades kasvatada mitmel põhjusel, kaasa arvatud oskustööliste nappus. Sestap oli perioode, kus mudeli Plus Eight ooteaeg oli kasvanud kuue (!) aastani. See polnud muidugi normaalne. Kordumatuid autosid tootev ettevõte võis endale lubada optimumina pooleteise aasta pikkust järjekorda. Sellist olid margi fännid võimelised taluma, aga kolm, neli või enam aastat oli liig mis liig ka paljudele kannatlikele.

  Sajandivahetusel valmis umbes kaks autot päevas. Ligemale pooled autod eksporditi. Saksamaast oli saanud suurim eksportturg. Polnud siis ime, et uue sajandi esimesele Genfi autonäitusele pandi välja BMW kaheksasilindrilise mootoriga mudel Aero 8. Alumiiniumiküllane sõiduk oli hulga aerodünaamilisem, aga ikkagi Morgan esimesest pilgust. Mudel Plus 4 jätkas paralleelselt oma teekonda, muidu poleks täna põhjust rääkida 70. aastapäevast. Tootmises oleva neljasilindrilise auto kaheliitrine mootor pärineb Fordilt, viiekäigulised käigukastid aga tarnib Mazda.

  Plus 4 gabariit on 4010x1720x1220 mm, telgede vahe 2440 mm. Kiirus küünib 190 km/h-ni, „sada“ saavutatakse 7,5 sekundiga. Vahemärkusena olgu lisatud , et viimasel kaheksal aastal pakub Morgan taas kolmerattalisi sõiduriistu, mida käitab kas V-2 mootor või koguni elektriajam. Tänavu 15. jaanuaril avalikustatud aastapäevamudel on mitmes suhtes vägagi eriline, nagu sobibki vaid 20 eksemplaris tehtavale tootele, mille hind kodumaal küünib ligemale 61 000 naelani.  

  Šassii värvitakse kuldseks, autole lisatakse mitu asjakohast embleemi, interjööri niigi kvaliteetsed materjalid valitakse välja erilise hoolega. Iga eksemplar saab kaasa fotoalbumi arvukate piltidega sõiduki valmimise protsessi kohta. 180 hj-ni tuunitud mootor kärbib kiirendusaega poole sekundi võrra. Sportlik väljalaskesüsteem kindlustab mahlaka heli.

  Neile, kes taolist autot endale sooviksid tasub teada, et kõigi 20 eksemplari eest on käsiraha juba laekunud. Morganil poolehoidjaid jätkub, margil on 32 riigis 50 diilerit. Selge see, et igaüks neist võistleb õiguse eest saada kasvõi mõned eksemplarid rohkem kui mullu. Diileri keskmine kvoot oli kõigest 17 autot aastas.