Soovitame

Paralleelid ja 100 autot 2

  Eesti ainus maailmamastaapselt arvestatav autoajakirjanik Margus-Hans Kuuse alustab oma värsket raamatut 100 autot 2 tuntud kirjaniku ja humanisti Aldous L. Huxley sõnadega, mille järgi pole ükski teine leiutis nii selgelt aidanud igal külahullukeselgi ühiskonda sulanduda kui auto.

Ilmus legendaarse autoraamatu uusversioon „100 AUTOT 2”

Tänavu möödub 35 aastat Margus-Hans Kuuse kultusteose „100 AUTOT” ilmumisest, mille puhul andis kirjastus Sidrunid ja Siilid välja autori uue valikuga järjeraamatu ajaloo kõige silmapaistvamatest sõidukitest.

Autoaseainete armaada vastsündinud kirjastuselt

Briti autoajaloolase Christopher Reesi (50) värskeim raamat seni ilmunud 20 teose hulgas näeb lähipäevil ilmavalgust. Pühendatud on see mehe lemmikainesele – sellistele kolmerattalistele motoriseeritud sõiduvahenditele, millel on läbi aegade olnud külgvankriga mootorrattaga võrreldes suuremad ambitsioonid. '

Seltsimeeste autod kõvakaante vahel

Iga maakeelne autoraamat, iseäranis originaalteos, on ja jääb harulduseks, aga Tõnu Ojala vastne „Unistuste (unustuste) autod“ on teatud mõttes unikaalne terves ilmas.

  Mängu enam kui poole sajandi vältel jälginuna on mul alust sedasi öelda. Neile, kes on teadlikud Venemaal tosinakaupa kirjastatavatest autoraamatutest, võib väide imelik tunduda. On sulatõsi, et hiidriigi paljudes paikades leidub piisaval arvul kirjastajaid, kes võtavad riski autoteemat käsitelda. Mis teeb muidugi kadedaks.

Autosse heaolu toomise ajalugu

 Gene D. Dickirsoni uurimisliku sisuga, 500 lehekülge paks, üle 600 foto ja joonise sisaldav raamat „Automotive Climate Control. 116 Years of Progress“ on tõepoolest unikaalne. Autor, Ford Motor Company juures mitu aastakümmet autode küttesüsteemide ja kliimaseadmete alal insenerina töötanu, võttis esmalt ette USA rikkalike tehnikaraamatukogude kataloogid.

Uinuvad kaunitarid tolmutekkide all

Lugesin eelmisel nädalavahetusel üht muinaslugu, täiesti erinevat, aga samal ajal ka nõnda sarnast vendade Schlumfide müstilisele saagale, mis sai avalikuks 1977. aastal.

   Tekstiilivabrikandid Fritz ja Hans Schlumf, kelle kogumiskirg oli ärimeestele muidu omase selge mõistuse ammuilma tumestanud, paigutasid oma ja laenatud raha maailma ühe hiilgavama autokollektsiooni poleeritud eksponaatidesse. Iseäraliseks kireks oli neil Bugatti marki autode kogumine ja „prillikivideks“ ennistamine.

Võidusõiduautod kaante vahel

   Aasta 2010 läks Eestimaa tehnikaalases kirjastustegevuses ajalukku, sest tänavu on ilmutatud esmakordselt koguni kaks maailma autolugu kajastavat originaalraamatut. Ajalooliselt oluliste võidusõiduautode süstemaatilise kirjeldamisega tegi esimesena algust küll Presshouse´i Autoleht, kuid teemasse veelgi ulatuslikuma sisenemise oli juba planeerinud ka konkureeriv Tehnikamaailm. Too tellis nimelt autospordile spetsialiseerunud kirjutajate esinumbrilt riigis Rein Luigelt neli korda ulatuslikuma käsitluse eesmärgiga see kõvade kaante vahele saada.

Tund ja veerand Packardiga

Kui Richard W. Luckin toimetusele USA-st oma DVD-plaadi „Packard. The American Classic Car” saatis, olin üpriski elevil. Ameerika vanasõidukiajakirjades juba kiitvaid hinnanguid saanud käsitluses pidi leiduma see „midagi”, mis töö tavatoote tasemest kõrgemale kergitab ja lubab DVD-d nimetada (tsiteerin) esmaklassiliseks meelelahutuseks Packardi-friigile ja väärtuslikuks igale entusiastile. Filmi vaatama asudes mõtlesin, et kuhu võiksin enda huviliste kirjus reas asetada. Ilmselt kuhugi keskpaika. Olles tuntud Packardi-spetsi Robert E.

Honda püüab defineerida 21. sajandi superautot

Kui alumiiniumkandmikuga sportkupeed Honda (Acura) NSX 1990. aasta suvel Jaapanis ainulaadsel aeglasel koosteliinil, kõige oskuslikema tööväe käte all seeriatooteks muutusid, kohendus ühtlasi ka superauto mõiste.

  Täna, veerand sajandit hiljem, püütakse selle sõiduki järglasega kuulsale eelkäijale mitte häbi teha. Uue Acura NSX-i näol on tegemist Detroidi autonäituse vast oodatuima debüüdiga. Tõsi, see auto pole enam tõeline „jaapanlane“, suures osas sai NSX välja töötatud Honda Põhja-Ameerika arenduskeskuses, mis asub Raymondis (Ohio).

Eesti võidusõiduautod lõpuks kaante vahel

Idee kirjutada võidusõidumargi Estonia lugu kuulub aastasse 1998. Taotlus Eesti Kultuurkapitalile meie tööstuse ajaloo kõige hiilgavamate lehekülgede jäädvustamist võimaldada jäi vastuseta. Täiesti ootuspäraselt, sest tänini pole valitsevais ringkondades aru saadud mõistest tehnikakultuur. Kultuurivaldkond, mis toidab kõike muid kultuuriliike. Ei jäänudki muud üle, kui anda raamatuke tervelt 16 aastat hiljem välja oma kulu ja kirjadega. Autor on Juhan Sein, eksvõidusõitja, kiirsõidukoolitaja ja autode dünaamika teoreetik.

Syndicate content